Ameeriklastest jälle

Kas mäletate seda postitust!
Minu Ebay konto on endiselt suletud, sest ma pole suutnud (ja olgem ausad - pole ka suurt vaeva näinud sellega) siiani faximasinat leida. Ajasin selle süsteemi peale vahepeal päris korralikult suust vahtu välja ja olin vihast kõrvuni punane nagu aedmaasikas, kuid tegelesin hiljuti väikese meeleparandusga ja praeguseks ei häiri mind absoluutselt enam see, et ma Ebay'sse sisse ei pääse. Ongi hea, sest nii jääb rohkem raha alles:P.
Üleüldse olen ameeriklastele andeks andnud, et nad nii lollid on :DDD ja julgesin täna jälle Etsy poodi tooteid üles panna. Ja kui juhtubki, et mõni tahab minuga jälle kakelda, siis annan talle ka ette andeks, sest ta selline mühakas on. Säästan loodetavasti sellega oma närve.

Vot nii!!!

Jõulukaardid

Pildistasin eelmisel aastal tehtud jõulukaardid uuesti üles. Kokku on neid 48tk. Kõik on kahepoolsed, osadel isegi vahelehed vahel.
Jube odavalt annaks ära, kõik kokku on 15€. Tahan lihtsalt uusi tegema hakata, aga jube nadi on uusi meisterdada, kui vanad alles riiulis ees.

Kaardid

Tegin paar kuud tagasi hunniku postkaarte. Niikui Bakkeri lillekataloogi kätte sain, tekkis kohe ka idee ja teostus:) Kui Bakkerist muud kasu pole (ei soovita sealt taimi tellida), siis kataloogist saab vähemalt väga ilusaid pilte välja lõigata. Siksak-kääridega saab üllatavalt häid tulemusi. Lisada võib natuke pitsi või augurauamotiive, ent see pole ohustuslik. Nagu näha, on pooled kaardid ainult piltidega.
Neid kaarte võib vabalt TAASKASUTUSE tähe all reklaamida, sest pildid on ju pärit kataloogist, mis oleks nagunii prügikasti rännanud. Ja ka pitsid on riiete küljest harutatud enne äraviskamist.

Käsitööpaberid

Need paberid tegin tegelikult juba mõnda aega tagasi, kuid alles eile püüdsin nad fotokasse. Täitsa armsad, eksole:).
Juba ammu võtan hoogu, et teha valmis oma värvilstest paberijääkidest uued käsitööpaberid. Eks näis, millal siis end käsile võtan:P

Neil kahel pildil olen kasutanud salvrätte paberi kaunistamiseks. Kui paberi tegemine on TAASKASUTUS, siis vähemalt salvrätid seal juures on UUED :D













Siin kahel pildil ma otseselt midagi paberisegule juurde pole lisanud. Esimesel pildil on täiesti tavaline puhas (ilma trikkideta) käsitööpaber, teisele panin valmistamise ja kuivatamise ajaks puust lilli, lehti ja liblikaid, nii jäi pinnale reljeefne motiivikujund.

Kas mäletate seda postitust?
Tundub, et ma ei saa neist ameeriklastest ikka ei üle ega ümbert.
Saatus maksis mulle täiega kätte, sest tõotasin endale, et ei hakka enam ameeriklastega üldse jamama, kuid täna katsetasin siiski eBay'sse midagi müüki panna. Aga paar tunnikest hiljem uuesti arvuti taha istudes tabas mind üllatus postkastis. Seal oli teade eBay'lt selle kohta, et minu konto on peatatud.

Tuli välja, et selle müümata asja eest oleksin pidanud juba ammu komisjonitasu maksma. Kust mina, lihtsurelik, oskasin selle peale tulla, et ma pean ise kusagilt karu k..a august seda maksmislinki ise otsima hakkama. Ootasin ju arvet (nagu osta-ee's) ja kuna pakkumise tegija ju tegelikult seda asja ei tahnud, ei teinud ta ka ülekannet. Arvasin, et see on eBay meeskonnale näha (mulle ju oli) ja nad tühistasid selle komisjonitasu. Aga näe, tutkit!

Maksin nüüd siis selle komisjonitasu ära. Kohe automaatselt pole peatatus lõppenud, kuid ehk on hommik õhtust targem. Ma ei kujuta üldse ju ette, kuidas seal asjad käivad. Pakkumisi on miljon korda lihtsam teha. Pakud; võidad; maksad ja varsti on pakk postkastis. Miks siis müümine nii keeruline peab olema 8( ?

Oeh, nagu Mare Peterson tavatseb öelda.... "Lase vabaks, lase vabaks, lase vabaks......."

Fotodest - Ei saa üle ega ümbert

Lihtsalt tantsin näidata, et pole see irfanview nii saamatu midagi.
Pildistamisolud olid järgmised: lõunapoolne aknaalune, teine pool päikeselisest päevast, lisavalgustus säästupirniga laualambi näol (vist 11W, kuid päris kindel pole), fotoka mark Olympos fe (14mp), lähivõte ehk makrovõte, ülejäänud seadistused automaatse peal (sest käsitsi seadistades ei olnud võimalik paremaks asja muuta).









Ja mida ma siis selle pildiga peale hakkasin: lisasin heledust ja kontrasti, tuunisin sinist juurde ja natuke lõikasin servasi ära, et pilt rohkem keskel oleks.

Oeh, kui vaid saaks tsipakese parema variandi sellest irfani programmist. Mulle on näiteks väga käe järgi pildi lõikamine, suurendamine ja vähendamine. Kontraste, heledust ja värvigammat on ka tegelikult väga lihtne muuta, ent jube raske on eelvaatest aru saada, millal on kõike parasjagu. Nii ma siis muudan, vajutan OK ja siis muudan uuesti ja jälle OK (vahepeal peab UNDO ka valima) jne jne. Kui saaks vaid natuke suurema eelvaate, siis võiks ju ka vägagi rahule jääda. Ja lisavidinaid võiks ka rohkem olla, nagu näiteks raamid. Praegu kasutan raamide paigaldamiseks teist programmi.
Mitte ei tahaks tegelt täiesti uut programmi õppima hakata, sest irfanis on mul kõik nii käe sees (klahvikombinatsioonid erinevateks toimingteks), et enne pean kõvasti enda ümberprogrammeerimisega tegelema.

Ma olen ikka täitsa haige:D

Kui veel mõned päevad tagasi arvasin, et võiks osa oma pärlitagavaradest maha müüa, siis praegu tuli kadedusehoog peale. Olen ju raske vaevaga selle tagavara omale kogunud ja kahju oleks justkui hetkega kõigest loobuda. Vaesemaks see mind ju kuidagi ei tee, kui need helmed mul karbikestes kotikestes oma aega ootavad:P

Ma ei raatsiks muidugi ka ühtegi ehet maha müüa, nad ju kõik nii ilusad. Aga mis sa hädaga teed, kui enam kappidesse asjad ära mahtuda ei taha (ok-ok, nii hull just asi pole, aga asju on mul sellegipoolest hästi palju). Tahes tahtmata ei jõua ma ju kõike ise ära kanda. Noh ja eks ole ju päris palju raha ka oma tagavaradesse kinni talletatud ja vaja ju oma hobi järkusuutlikuna hoidmise nimel vahepaeal uute materjalide jaoks midagi teenida.

Nii et KÕIK EHTEID OSTMA:)!!! Juta Ehted

Puhastus pärlikarbis

Mul on käsil praegu helmeste sorteerimine. Peab ju aeg-ajalt oma tagavarad üle kontrollima, sest aastate jooksul on päris palju kraami kokku ahnitsetud. Teen südame kõvaks ja tõstan kõrvale kõik need asjad, mis tunduvad vähem atraktiivsed ja millest olen juba üht-teist teinud ja pakk pole tühjaks saanud.
Mõnedest tegin "kähkukaid" ka muidugi, noh et saaks osta.ee keskkonnas hulgimüüki katsetada:P

Ja uut materjali tellisin juurde ka. BalticBeadsist sain poolväriskividest tsipse, Roselinist merikarpe ja huvitavamaid klaashelmeid ning Ehtelaekast ootan pakki igas mõttes mereteemaliste asjade (metallhelmed, ripatsid, pärlikojad) ja igasuguste toorikutega. Kavatsen lõpuks sõrmuseid ja peavõrusid ka nokitsema hakata. Ja loomulikult endiselt ka kõrvarõngaid.

Ja kui mõelda sellele, et ka Ebay'st õnnestus mul hästi palju huvitavat kraami võita, siis tegutsemist peaks sellest materjalist jätkuma terveks talveks.
Kindlasti kavatsen rohkem aega pühendada mere teemale ka polümeersavile, et ei juhtuks nii nagu sel suvel, et ühe kuuga oli kogu kaup müüdud ja pidin siis maasikate, päikese ja oma pisipoja kõrvalt aega näpistama, et poodide varusid uuesti täita. Enamus ehteid valmisid siis une arvelt. Siiani annab tunda, sest istun kella 2-ni ikka üleval.
Pitsu poe ja lillepoe tarbeks teen sekka kindlasti ka odavamaid ja lihtsamaid asju, kuid praegu pakuvad suuremad ettevõtmised palju rohkem pinget. Tulemusi võite vaadata minu müügiblogist www.jutaehted.blogspot.com.

Krdi metssead!

Nii "tore" on pärast meeldivat laadapäeva avastada, et samal ajal, kui ma oma ehteid müüsin, on metssead aias korraliku tuhnimistööd teinud. Nii kahju oli vaadata, kuidas rabarberid on üles tuhnitud, maasikapeenras songerdamistöid tehtud ning iiriseid ja päevaliiliaid matsutamas käidud lisaks ülejäänud rohumaa üle tuhnimisele. Mis aiahobist me siin veel rääkida saame.
Kiiruga läksin nendelt lilledelt seemneid korjama, millelt vähegi midagi võtta oli, sest siis saab vähemalt neid sorte uuesti taastada, kui nad välja lähevad.

OSTKE MINULT VEEL JA VEEL JA VEEL ROHKEM EHTEID, sest siis õnnestub mul ehk korralik aed ümber saada. Muidu nagu ei raatsiksi enam midagi aias teha, sest milleks kasvatada lilli metssigadele söögiks. Redise ja kaalikapeenrast ärgem üldse unistagem.

Etsy - ameeriklased

Tänase seisuga on siis minu Etsy poekeses kõik tooted "aegunud" ja ma ei tea, kas tasuks seda poodi üldse uuendada.
Kuna mul on ameeriklastega palju negatiivseid kogemusi, siis pean selle üle hoolikalt järele mõtlema. Hea oleks, kui keegi teine minu eest selle ära otsustaks....
Kas tasuks mõni toode igaks juhuks üles panna, et nn "rahva jaoks olemas olla", lootuses et ameeriklased midagi tellima ei hakkaks?

Ah, jätan selle teema homseks mõtiskluseks, kui me parasjagu Tartu poole sõidame. Nagunii on mul vaja ehteid nokitseda (mereteemalisi ja polümeersavist helmestega), küll siis selle käigus õige otsuse langetan. Kas saan ilma Etsyta hakkama või mitte.....

Endiselt alles ftografeerimist avastamas

Kumb pilt on paremini töödeldud?
Tean, et nad on jubedalt üle valgustatud (meelega tegin), kuid kummal tunduvad kontrastid ja tonaalsus paremad?
Esimene pilt on töödeldud uue programmiga, teine vanaga. Tahaksin teada, kas on mõtet üldse uut programmi hakata selgeks õppima.
(Photoshopi õpiks ära küll, kui programmi kuskilt tasuta saaksin. Ei oska otsida)

Hea meelega teeksin kõike nii, nagu Lariata oma blogis õpetab http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=18715&curmese=November%202010
Kuid kas on ka lihtsamate (tasuta) vahenditega võimalik sama hea tulemus saavutada?

Ja üldse häirib mind minu kahe fotoka puhul see, et õues varjulise ilmaga või varjulises kohas tulevad pildid sinised hoolimata fotokate seadistustest. Otsese päikese käes on õnneks värvid õiged, kuid kahjuks tekib palju varjukontraste, mis "söövad" ehte loomuliku välimuse tihti ära.
Oleksin muidu kõigega rahul, kui saaksin sinisest toonist lahti. Mulle saadaolevatel programmidel saab küll sinakust vähendada, kuid samas asendub see kohe kas punase, kollase või rohelisega. See pole jällegi üldse minu eesmärk.

LAADALE 16.juuli Kärdlas Vabriku väljakul

Kuigi oletasin, et oma 2-kuuse pojakesega ma sellel suvel ühelegi laadale ei lähe, panin ikkagi omale 16. juulil laadakoha kinni. Kuna oleme alati Ritaga kahekesi kõrvuti lettide taga olnud, siis saame korda mööda lette valvata. Ja esialgu lubas Larissa ka kaasa tulla, et saaksin vahepeal pojakesel mässut vahetamas või teda tuttu kussutamas käia.

Küll me kamba peale hakkama saame:)

krdi ameeriklased üldse :X

Nonii, ongi järjekordselt üks negatiivse lahendusega ameeriklasejuhtum (vt teema algust paar postitust allapoole).
Saatsin talle teate selle kohta, et ootan oskjoni eest tasumist ja tema vastas, et pole pakkumist üldse teinudki. Arvas, et tema väike laps pääses vahepeal arvutisse. Saan iseenesest aru küll, kui lapsed arvutis võimust kipuvad võtma (mul omal sama seis ju), ent alati on võimalik oma arvuti selliselt seadistada, et see ei jätaks paroole automaatselt meelde. Nii ei pääse lapsed ka sinu kontot kuritarvitama.

Kuna olen ülimalt laisk ja eriti praegu (ca kuu enne sünnitama minekut) on pea pulki täis, siis ei viitsi temaga rohkem üldse vaielda, mis sellest, et minule läks tema lapse lollus maksma 0,45$ ja sinna läheb lisaks veel ka 0,64€, kuna minu virtuaalkaart sai 13. märtsil läbi ja kui ebay oma osa küsima hakkab, siis peab uue kaardi tegema. Edaspidi kavatsen hakata ebay'd kasutama ainult ostmiseks mitte müümiseks.

Huvitav, mida teised minu asemel teeksid. Olen täitsa segaduses, sest 90% müügitehingutest ameeriklastega on seotud mingi negatiivse seigaga. 50% tehingutest on lõppenud kahjumiga. Kas loota sellele, et õnn pöördub ja jätta alles Etsy, DaWanda ja Ebay müügikanalid või panna need järgmise ebaõnnestumise hirmus ruttu kinni? Ausalt! Ma vajan siinkohal teiste abi otsuse langetamisel!

Disainimaja kutuur

Nonii, see juba täna hommikul mul teine postitus siin:)

Aga midagi ei ole teha, kui midkit hingel närib ja vajab välaelamist.
Kuna mul on poeke Disainimajas (millest ma alguses üldse lugu ei pidanud, kuid nüüd on enam-vähem ok), siis käin tihti piilumas ka oma konkuretnte. Tegelikult ütleks, et enamus ehteid on seal väga ilusad ja tunduvad juba kogenumate ehtemeistrite kätetööd olevat, nii et ehk on ka kvaliteetsed. Ent häirima on hakanud see, et kui tahad vaadata rubriikide kaupa erinevaid asju (nt kaelakeerubrii, kõrvarõngaste rubriik, komplektide rubriik), siis vaatavad tihti ühed ja samad asjad sealt vastu.
Et kui ma nüüd paneksin end mõtteliselt ostja rolli, siis näiteks kõrvarõngaste rubriigis vaataskin hea meelega siiski ainult kõrvarõngaid mitte ehtekomplekte. Sama ka kaelakeedega. Ja kui ma tahaksin osta ainult käevõru, siis ei soovi ma sinna juurde kaelakeed ja kõrvarõngaid. Selline "ühe-komplekti-lisamine-igasse-rubriiki" pole ostjate suhtes ju tegelikult aus. Loomulikult on müüjad huvitatud sellest, et nende tooted igale sihtgrupile võimalikult nähtavad oleksid, kuid kas see sihtgrupp alati sellest huvitatud on, ei ole kindel. Ega siis ilma-asjata ole komplektide jaoks eraldi rubriiki, et nendega ei peaks ummistama teisi teemasid.

Kui mina näiteks komplekti Disainimajja üles panen, siis panen selle kuulutuse ainult komplektide nimekirja. Ma ei näe mingit mõtet seda kõrvarõngaste rubriiki panna, kuna komplekti puhul on tegemist millegi enamaga, kui ainult kõrvarõngad.
Toome võrdluseks näiteks Osta.ee lehekülje, kus kõrvarõngaste rubriigist naljalt komplekte ei leia. Miks peaks siis Disainimajas asjad teistmoodi olema?

Järjekordselt ameeriklane:X

Et nagu mulle eelmise aasta lõpu juhtumist veel vähe oleks, pean ikka veel aeg-ajalt saama õli tulle valada. Kuna mul seni on ebay'ga ainult head kogemused olnud, siis julgen vahest sinna oma ehteid müüki panna. Aga nüüd on siis järg sealmaal, et ka sealne keskkond hakkab mõru maiku juurde võtma. Igatahes pole see ju üldse normaalne, et oksjon lõppes juba 8 päeva tagasi ja oksjoni võitja pole mulle veel ülekannet teinud ega ka mingit teadet selle kohta saatnud, miks ta maksta ei saa.
Praeguseks ei oskagi kohe midagi muud antud teema juurde lisada, kui et see juhtum ka nüüd positiivse lõpuga lahendust ei leia, siis eemaldan ma kõik asjad selliste kohtade pealt müügist, kus ameeriklased saavad ostutehinguid sooritada. Ei tea, kas see ongi nende rahvusik eripära, et igal ühel on negatiivne kiiks ostu sooritamise juures? Või oskan mina ainult neid totakaid ligi tõmmata?
Mul on siiani olnud ainult üks probleemideta kulgenud müügitehing ameeriklasega, ülejäänudega on alati mingi suurem või väiksem jama. Kuigi ma ei müü just iga päev välismaalastele oma ehteid, hakkab ikkagi selline asi lõpuks närvidele.

Oma stiil

Käin pidevalt Isetegija Pärimängudes teiste ehtemeistrite kogemustest osa saamas ja nüüd jäi silma teema käsitööehete kultuuri ja arutelu kohta.
See pani mind mõtlema, et kas mina olen piisavalt erilise stiiliga ehtemeister ja et kas mina ei kuulu mitte nende "turusolkijate" hulka.
Kindel on see, et mulle meeldib teha teatud stiili ehteid, ent ma vist ei saa neid enda stiiliks nimetada. Muidugi katsetan ka uusi asju, ent tihti jäävadki need tegemised ühe eksemplari juurde. Arvan, et stiilsed on need ehtemeistrid, kelle tööle peale vaadates oskad kohe pakkuda, kelle meistriteosega tegemist on (ilma et ehte juures oleks selle autori nimesilti). Ja kui keegi on ka kedagi ahvinud, siis oskad kohe aimata, kelle pealt see ahvitud on. Minu arust hästi omanäolised on näiteks Heliivika, Greenika, Mdm Beadalot ja Tikobella.

Minul nii hästi välja kujunenud stiili kahjuks pole. Võiksin ju oma Nokiaks nimetada heegeldatud ehteid, kuid samas ma pole ju ainuke, kes neid teeb, mis sest et sellise stiili harrastajaid pole nii palju, kui pärlite ehtenõelale lükkijaid. Samas meeldib mulle ka see viimane variant, sest vahest on nii mõnus tunne, kui saad hästi ruttu kõrvarõngapaari valmis. Viimasel ajal ma siiski enam ühe või kahe pärli kokkupanemisega ise rahule ei jää. Ikka vaja mõni seemnehelmes, toorik, helmekübar, ketitükk vms juurde lisada. Ja tegelikult võtab detailide sobitamine teinekord vägagi palju aega.

Ja iidoleid ahvida meeldib ka vahest. Näiteks sattusin vahepeal Tikobella lopsakatest käekettidest vaimustusse ja tegin ise ka päris paraja porstu selliseid. Kuigi materjalid on siiani suht erinevad olnud, siiski ma päris oma stiiliks ka oma käevõrusid ei nimetaks.
Ja näiteks ühtedest Mdm Beadaloti kõrvarõngastest sattusin ka vaimustusse ja mul tekkis tungiv vajadus neid järgi ahvida http://jutaehted.blogspot.com/2011/02/etsy-poodi.html. Tema on oma kõrvarõngad juba maha müünud, ent minu omade vastu pole siiani veel huvi tuntud, mis sellest et minu omad on odavamad.

Siit saabki kohe edasi minna turu solkimise teemaga. Kuigi mina pakun sarnases stiilis ehteid odavamalt (mul muidugi teised materjalid kah, kuid siiski...), pole ma eelpool toodud kahele meistrile veel konkurentsi pakkuda suutnud. Senini on jäänud neist ehetest vaid tegemisrõõm. Müümisrõõm on veel olematu. Seega ei tahaks uskuda, et olen turusolkija. Kuigi kui nüüd üldisemalt minu ja teiste ehtemeistrite hindasid võrrelda, siis ei oskagi seisukohta võtta. Kas ma oskan oma asjadelt õiglast hinda küsida? Vahest tundub, et minu ehted on jube odavad ja et ma nende müümisega nagunii rikkaks ei saa, ent vaest tundub, et oleksin justnagu üks tige ahnepäits, kes klientide pealt jubedalt koorida tahab. Väga raske on leida see kuldne kesktee, kus mina oleksin läbimüügiga rahul ja kliendid oma ostu üle õnnelikud, sest nad on saanud sobiva hinnaga ilusa asja.

Pakkepaelast rosett kingitustele

Lugesin Isetegijas epoksiidvaigu teemat, kus klikkisin Evamari blogiaadressile. Sealt avastasin ühe postituse rosettide tegemis ekohta, mis omakorda viitas Päikesekiire blogisse, sealt sain lõpuks lingi õige õpetuse aadressiga. Siin ta siis ongi: http://howaboutorange.blogspot.com/2009/10/make-gift-bow-from-magazine-page.html

Ausalt öelda arvasin, et seda rosetti tehakse ühest pikast paelast, ei osanud arvatagi, et nii mitu korda vaja teist klammerdada ja liimida. Kunagi tehti koolis ühest pikast ribast ka mingisuguseid rosette, aga mitte ei mäleta, kuidas. Kas keegi oskaks õpetust jagada?

Pildistamisest

Paar postitust allpool näitasin oma pilditöötluskatseid. Ja eelmisel aastal selles postituses pildistasin oma talvist fotstuudiot.
Nüüd mõtiskleks niisama pildistamise teemal, sest ega alati pruugi programmist abi olla. Ja kuna isetegijas ka "Ehete pildisamise" teemal sõna sekka ütlesin, siis arutleks blogis väheke pikemalt.

Kuna mul endal prohvifotokat pole, pean leppima oluliselt lahjema variandiga, aga ka siis tuleb natuke eelnevalt oma fotokat tundma õppida.
Pilte teen enamasti Olympos Mjuu'ga või Fe'ga. Vahest isegi mobiiltelefoniga. Ja iga pildimasin vajab eelnevalt süvenemist ja erinevaid katsetamiseviise. Kuna ma ei tea peast täpselt mis number Olympos Fe'l on, siis linki siia sellest fotokast panema ei hakka.
Et miks mul nii palju pildimasinaid üldse on? Seda sellepärast, et kevadel avastas minu 5-aastane poed pildistamisrõõmud ja suutis Olympos Mjuule midagi sellist teha, mille tulemusena fotokaga enam pilte teha ei saanud. Kuna garantiid enam ammu plnud ja remontimine omal kulul läinuks maksma uue fotoka raha, siis saigi ostetud uus Olympos. Seekord Fe mudel. Uue fotoka ostmisel sai määravaks see, et vana fotoka mälukaarti ja akut saaks vajadusel uue sisse panna. Kuigi Fe on uuem mudel ja megapiksleid on tal poole rohkem kui Mjuu'l, pole ma selle pildistamisekvaliteediga sugugi rohkem rahul. Kui Jyskis prilliparandamise komplekti müügil nägin, tekkis mul kohe idee seda kasutada vana fotoka lahtikruvimiseks. Ja sellest oli õnneks abi. Kuigi fotokas päris terveks ei saanud, saan sellega paregu ehteid pildistada. Nimelt on hetkel fotokas igasuste muljumiste ja kõksude suhtes tundlik. Nii kui midagi sellist juhtub, tuleb uuesti korra lahti kruvida ja kokku panna. Seega kaasas teda kanda ei julge. Aga eks tavaliselt on mul kaasakantavaks fotokaks üldse hoopis mobiiltelefon. Ka selle ostmisel arvestasin just fotoka kvaliteeti. Et teeks ikka häid pilte.

Nonii, see selleks. Nüüd mõtleks edasi sel teemal, et mida siis üldse fotokaga peale hakata, kui ehetest lähivõtteid tegema hakata.
Kindlasti tuleks seadistada kaamera makro-lähivõtte peale (tavaliselt mingi tulbipldiga või mõne muu lillepildiga nupuke). Sellisel juhul tuleb muidugi arvestada ka seda, et enamasti selle võtte peal välku kasutada pole võimalik. Fotokas lihtsalt keelab selle automaatselt ise ära, aga ega ehete pildistamisel välk kasuks tulegi.
Suvel on hea pilte teha, sest päikse käes tulevad pildid alati välja. Pilves ilmaga on asi keerulisem. Siis kipub kaadritele sinakas varjund jääma. Ja tubases lambivalguses tehtud pildid kipuvad pigem jällegi punakaks või kollakaks jääma. Kõik oleneb sellest, millist valgust konkreetne lamp kiirgab. Üldiselt on juba fotokat ennast võimalik seadistada vastavalt vagusoludele, et hiljem pilti vähem arvutis töötlema peaks ja et värvid ikka enam-vähem tõetruud oleksid. Lisaks saab veel valida pildi suurust (MP). Mina olen alati pannud maksimumsuuruse, sest pilti saab alati arvutis hiljem vajadusel väiksemaks muuta.

Ja nüüd teine oluline osa pildistamisest, mille olen katsetamise käigus avastanud, on see, millisesse kaadriosasse jääb pildistatav objekt. Tihti on nii, et pilt jääb keskelt kõige teravam, kuid minul oleks vaja teravust hoopis näiteks kõrvarõnga kõige alumise pärli juurde. Siis tuleb paigutada see kõrvarõngas pildistamisel pigem natuke ülespoole, et alumise pärli alla jääks rohkem "õhku". Hiljem saab selle tühja pinna pildilt välja lõigata.
Ja üldiselt teen ühest ehtest ikka päris mitu võtet erinevate nurkade alt, et hiljem parimad kaadrid netti riputamiseks välja valida. Kuna pildistamine on niigi aeganõudev ettevõtmine, siis ei tahaks ühte ja sama ehet mitu korda uuesti kapist välja otsida, kuna avastad hiljem arvutis, et pilt ei tulnud välja nii, nagu tahaks. Ja kuna minu elamine on piisavalt väike, ei saa ma endale lubada püsivat pildistamisnurka, seega peaksin iga kord uuesti stuudio üles panema. Tavaliselt kogungi mingi portsu ehteid enne valmis ja siis hakkan alles pildistama. Ühekaupa ei viistiks fotokatki kätte võtta.

Edasi jätakan juba fototöötlusega. Päikseliste piltide puhul piirdun tavaliselt vaid sellga, et lõikan ülelgiigse "õhu" pildilt välja. Siis tuleb ehe taustast rohkem esile. Tihti oolen teiste pilte vaadates mõelnud, et kas nad ei oska seda tühja pinda eemaldada või arvavadki, et pilt on niimoodi ilusam. Vahest annab tõesti taust juurde, ent enamasti tahaks ikka ehet suuremalt vaadata. Eriti häiriv on see näiteks Disainimaja müügikeskkonnas, kus keskkond ei võimalda pilte suuremaks klikkida ja siis on fotole jäetud tohutult palju ümbrust ümber, et ehtest võid mingi uduse ettekujutuse saada, ent ära osta seda küll ei julgeks. Üldselt on ta ju ikkagi nagu "põrsas kotis".
Ent mõnevõrra peab siiski pildi suurust korrigeerima, et see avatuna umbes-täpselt ekraanile ilusti ära mahuks. Pilti kerida ühes või teises suunas nagunii keegi ei viitsi ja ega siis ka jällegi õiget aimu asjast saa.

Loodan, et minu jutust oli natuke abi. Mis sellest et enamasti pole ma ise ka oma fotodega üdini rahul ja nii mõnelgi korral olen kvaliteedi koha pealt silma kinni pigistanud. Aga kes mäletab minu esimesi võtteid ja võrdleb seda praegustega, see ehk märkab vahet. Ja selle saavutamiseks olen pidanud mitu aastat omade kogemuste kaudu arenema ja loodan, et arenguruumi jätkub veel endiselt.

Esimesed klambrid ja sõrmused

Need on minu elu esimesed sõrmusekatsetused. Enamus neist on tehtud eelpainutatud sõrmusetraadile, kuid ma ütleks, et see suurus sobib vist pigem lastele kui minusugusele vorstikestega tädikesele. Läbimõõduks sain joonlauaga mõõtes 15mm, kuid eks punnitab natukene jämedamale näpule ka ümber. Vähmalt pole seda ohtu, et neid sõrmuseid enam kätte ei saaks. Isegi endale sain sõrmused sõrme, aga jube piin on neid kanda, sest minu suurus on pigem 18-19mm. Müüki ma neid sõrmuseid igaks juhuks ei pane, sest oma väikse sõrme peal saan neid siiski aeg-ajalt kanda, et nende vastupidavus proovile panna. Eks siis julgen edaspidi müügiks ka sõrmuseid valmistada.



Ei teagi kohe kas raatsin seda klambrite komplekti ja sõrmust maha müüa. Esiteks sellepärast, et need (mõlemad sordid) klambrid ja sõrmus on minu elu esimesed katsetused ja pusimiseks kulus peaaegu terve igavik. Teiseks ei julge kindlalt lubada, et need kõik üldse ka kandmisele vastu peavad. Oma teada tegin küll kõik selleka, et nad katki ei läheks, aga ikkagi esimesed ju.

Suurte klambrite puhul tuleb arvestada ka seda, et nad pole 100% identsed. Pooled lehekujulised klaashelmed on tagumisel klambril natuke teistsugused, kuna mul polnud piisavalt palju ühesuguseid lehti ja ei tea ka seda, kus kohast neid juurde saaks tellida. Need lehekesed ostsin kunagi Tartust Roosi käsitööpoest, kuid see läks juba mõnda aega tagasi bankrotti:(