Olen jälle millestki valesti aru saanud

Isetegijas on ehete müügikogemuste jaoks eraldi teema ja lugesin sealt täna välja, et nii mõnigi kasutaja teeb neti teel päris korralikult müügitehinguid. Laatades saan veel kuidagi aru, aga et nad ka neti teel hästi teenivad.
Minul on läbi oma blogi kolme aasta jooksul ainult paar korda tellimust esitatud. Seda müstilisem on see, et teistel nii hästi läheb. Ma tahaks ka, et mul paremini läheks. Ega mul siin väikesel Hiiumaal suurt laatade ja käest-kätte müügi võimalust ka ju ole.
Tekib küsimus, et kuidas kliendid leiavad teiste blogid ja kodulehed üles, aga minu oma ei leita.
Või on asi minu ehetes, pole piisavalt atraktivsed või mis?
Või on asi hindades? On need siis liiga kõrged või liiga madalad?
Kus ma siis ennast reklaamida saaks, et oleksin ka potensiaalsetele klientidele nähtav?

Igatahes on see info seal foorumist täiesti müstiline ja vajab kindlasti edaspidi uurimist, et saaksin oma küsimustele vastused.

MEELDIV UUDIS :D

Disainimajas on alates 1. oktoobrist kuulutuste lisamine tasuta. Tõsteti küll vahendustasu prosenti, aga see ka vaid 12% (lepiksin ka kuni 20%-ga). Aga kõige tähtsam on siiski see, et kuulutuse lisamine on TASUTA:D:D:D:D:D Nüüd võin julgelt eelistada DaWandale ja Etsyle kodumaist teenust:). Nii et külastage ikka aeg-ajalt minu ehtepoodi kah:)

Ah, ärge pange tähele!

Jutal on lihtsalt natuke tujukas meeleolu ja tahab viriseda. Tegelikult pole ju elul midagi viga, eksju:D. Ajame kõik hormoonide süüks ja olemegi jälle ok:D:D:D

Väike sähvatus ka laadamüügist

Tahan lihtsalt ära mainida, et inimesi on ka igasuguseid.
Väga tihti kohtab neid, kes otsivad mingi kindla riietuse juurde ilusat aksessuaari. See on täiesti mõistetav. Aga vahest paneb küll ahhetama, kui näpitakse 25-krooniseid kõrvarõngaid ja arutletakse valjult, et millise pluusi juurde need küll sobida võiks. Kas siis tõesti ei või nii odavat asja lihtsalt sellepärast ära osta, et see on ilus? Mis sest et need sinised kõrvarõngad rohelist pluusi kandes kõrva paned. Ma ei ootagi, et sa minu ehetega presidendiballile läheksid.
Ja selliseid tragikoomilisi situatsioone on ette tulnud pea igal laadal mitu korda.

Tahaks muidugi rohkematest laadakogemustest rääkida, aga kuna minu suure rännakutekakistuse nimi on Hiiumaa, siis kahjuks ei saa ma endale lubada näiteks igasugu Palamuse või Türi laatasi. Kuna transport nendesse kohtadesse on üksjagu kulukas, siis ei tasu neist laatades osavõtmine üldse ära. Seisad "rõõmsalt" leti taga ja hoiad hinge kinni, et saaks vähemalt bensuraha ja praamipileti jagu raha tagasi... Tänan, ei! Risk on liiga suur.

Mõtisklusi netimüügist

Olen juba paar kuud tagasi Disainimaja kodulehel ennast müüjaks registreerinud. Võtsin selle riski, et kulutan iga kuulutuse lisamisega 5 krooni oma väärstuslikku rahanatukest. Et ehk teenin selle ilusti Disainimaja abiga tagasi.
Loomulikult tegin enne uurimustööd ka, kui tooteid lisama asusin. Küsisin kodulehe loojatelt, kas sealt kaudu on neil ostjaid teistele müüjatele olnud. Sain umbmääraselt jaatava vastuse. Loomulikult uurisin ka selle kohta, et kuidas nad enda kodulehte üldse reklaamivad, et käsitööostjad sinna üldse teaksid minna. Selle kohta mainiti vaid seda, et neiukesed (2 sõbrannat) on asja omal käel ette võtnud ja kuna kodulehe loomine läks maksma auto hinna, siis neil reklaamiks enam finantsi ei jätku. Kahju sellisest suhtumisest. Mis mõtet on autot osta, kui bensiini sinna sisse nagunii ei jõua lubada. Aga see selleks. Eks ma vahest arva lisan ikkagi mõne toote, et endast mingi jälg maha jätta. Ilmselgelt ei hakka ma oma müüki sellele poele rajama.
Aga Disainimaja tulevik tundub küll väga kahtlane, kui neiukesed reklaamiraha kusagilt kokku ei kaabi. Vaatasin huvipärast, et kui palju on teistele müüjatele tagasisidet jäetud (tagasisidet jäetakse müüdud toodete kohta) ja praktiliselt pooltel puudus igasugune tagasiside. Mõnel üksikul, kellel juba müüjakonto veebruaris-aprillis loodud, oli paar positiivset tagasisidet. Natuke nukker seis kahjuks, sest sellise läbimüügiga leiba lauale ei too.
Ja oma poe külastuskordi saan ka statistikast vaadata. Kahjuks on tihti olnud päevi, kui minu poekest pole mitte keegi külastanud. Ja usun, et need, kes vahest külastavadki, on hoopis minu konkurendid, kes käivad vaatamas, ega ma pole vahepeal midagi uut üles riputanud ja mis hinnaga ma oma kaupa müün.
Niipalju siis Disainimajast...

Aga eks see neti kaudu müümine ole nii ehk naa üks lootusetu lootus. Ma ikka vahest loodan, et keegi saadab mulle mailile ehtekoodi, aga ei. Üks kord oli üks juhus, kui ma parasjagu kustutasin mittesaadaval ehete pilte, siis pärast seda keegi uuris, et kuhu üks konkreetne kaelakee jäi. Tema oleks seda niiväga tahtnud. (Jummal küll, inimene, kui tahad, siis telli kohe ära!) Ei oskagi öelda, kas üks hea koduleht ajaks asja korda.... Selline, kus oleks ostukorvid ja puha.
Üldiselt on netimüük osta.ee abiga olnud seni kõige tulemuslikum. Seda loomulikult vaid arvulises mõttes, sest kõik minu ehted on sealt kaudu müügiks läinud naeruväärselt odava hinnaga, tihti isegi 1 krooniga. Ja siis pead ka veel kasvõi nahast välja pugema, et inimeselt raha ja aadressi kätte saada. Ja peaagu eranditult on mul olnud tunne, nagu oleksin kurjategija, kui küsin postitasu 10 krooni (see ju ehte hinna kõrval puhas röövimine). Ja sellest ei saa ma kahjuks ikkagi aru, miks pean paljudelt tangidega nende aadresse välja kiskuma. Ise on võitnud kõrvarõngad 1 krooniga ja siis pean mina veel selle nimel nahast välja pugema, et temale kaup kätte toimetada. Ja jube tüütu on see pangakontodega jändamine. Kas siis tõesti on inimestel raske e-kontoga toimetada...
Kokkuvõtteks võib vaid seda öelda, et osta.ee kaudu ma enam odavalt küll midagi ei müü. Ja kalleid ehteid panen müüki vaid siis, kui osta.ee on mulle mailile teate saatnud, kus annab teada, et saan (sünnipäeva, emadepäeva, jõulude või mistahes tähtpäeva puhul) tooteid ilma lisamistasu maksmata lisada.

Paberi valmistamine

Olin selle juba unustanud, et tegin suvel paberi valmistamisest terve seeria pilte. Täna alles avastasin, et need mul arvutis on. Nüüd siis jagan oma tegemisi ka teistega:)



Sellel pildil on suurem algus juba tehtud. Pabermass on juba leotatud ja mikserdatud.
Leotamine võtab olenevalt toormaterjalist aega mõni minut kuni pool päeva. Seekord tegin massi köögipaberist ja see liguneb põhimõtteliselt koheselt veega kokku puutudes. Massi sain püdelaks saumiksriga.
Samas olen katsetanud isegi kataloogipaberiga ja siis tegin paberi enne leotamist paarisentimeetristeks tükkideks ja leotasin pool päeva. Massi sain püdelaks köögikombaini abiga.



Paberi valmistamiseks on vaja sobivas mõõdus raame. Üks on kaetud sääsevõrguga (võib kasutada ka tülli) ja teine on ilma võrguta. Ja kauss peab olema kindlasti raamidest suurem, sest muidu ei saa sealt korralikult massi raamile.
Raamid peavad olema käes täpselt sellises järjekorras nagu pildil. Ilma võrguta raam peal ja võrguga raam allpool. Võrk peab olema alumisel raamil ülemisel küljel.
Niimoodi kahte raami korraga käes hoides kastame need siis vedelasse pabermassivette. Massi ei pea vees üldse palju olema. Kuna mina tahtsin kujunditega mustrit teha, siis panin massi rohkem. Mida vähem on pabermassi vee sees, seda õhema paberi saame. (Õige koguse arvestamine tuleb kätte juba pärast paarikordset katsetamist.)
Kui me oleme raamid vette kastnud, siis tõstame nad võimalikult horisontaalses asendis veest välja. (Kui raamid on käes veidi kaldu, siis jääb paber ebaühtlase paksusega.) Seejärel laseme vee rahulikult välja nõrguda. Raputamine ja pigistamine sellel hetkel pole soovitatav. Muidu jääb jällegi mass raamile väga ebaühtlaselt.


Samal ajal on meil laual (mina kasutasin kändu laua asemel) valmis lautatud raamist veidi suurem riidetükk. Ja ka vajalikud tööriistad paneme stardivalmis:)







Tõstame need kaks raami ilusti selle riidetüki peale. Vajadusel paigaldame motiivid. Mina kasutasin motiivideks helmepoest ostetud puust ripatseid. Samas võib motiivide kasutamisel lasta fantaasial lennata. Olen näiteks ehtsate puulehtedega ja lilledega teinud mustreid. Loomulikult pole motiivide kasutamine kohustuslik. Kui me tahame siledat paberit, siis pole motiive vaja.


Kui oleme motiivid ilusti paika sättinud, eemaldame pealmise raami (selle, millel polnud võrku küljes).











Ja katame kogu värgi teise samasuure kangatükiga.









Hoides pealmist kangatükki tihedalt vastu massipinda, keerame kogu kupatuse kummuli. Alumine kangatükk oli vajalik ainult selleks, et pealmist kangast tihedamalt vastu raami saaks hoida. Kui hoiame kahest kangakihist korralikult kinni, siis pole ohtu, et midagi paigast nihkub.
Seejärel eemaldame alumise kagatüki (nüüdseks küll juba pealmise) ja hakkame svammiga vett välja tupsutama. Tupsutada tuleb piisavalt, et mass võimalikult kuivaks jääks. Nii tuleb raam paremini pealt ära.




Kui mass on piisavalt kuiv, siis eemaldamegi selle allesjäänud raami.







Asetame tagasi teise riidetüki, et saaksime uuesti kogu kupatuse teistpidi keerata.








Nüüd saame motiivid massist eemaldada.








Paneme igaks juhuks pärast uuesti kangatüki peale tagasi ja asetame paberi siledale aluspinnale kuivama. Mina kasutasin selleks ära remondist üle jäänud vahtplasti plaati.
Kuivatada võib näiteks päikse käes, radika kõrval või ahju otsas. Loomulikult võb ka mõne laua peal kuivatada, kui pole ohtu, et pisipere seda sealt maha ei tõmba.
Siledat paberit võib kuivatada ka triikides. Sellek pannakse kangaga koos paber paari kihi ajalehe vahele ja hakatakse triikima. Üldiselt on see tegevus üsna tülikas ning elektrikulukas ja õigustab ennast ära vaid siis, kui sul on ruttu vaja seda paberit kasutada. Motiividega valmistatud paberit muidugi triikida ei tohi, sest siis triigid ju mustri siledaks:D

Kui paber on lõpuks korralikult ära kuivanud ja sulle tundub, et see on liiga kõver, siis aseta see paber kataloogi vahele ja pane peale veel hunnik raamatuid. Päeva (või paari) pärast on paber ilusti sirge.

Siin on veel paar pilti sellest, mida saab pabermassist valmistada
http://jutakasitoo.files.wordpress.com/2010/03/p3080117.jpg
http://jutakasitoo.files.wordpress.com/2010/03/p3080112.jpg
http://jutakasitoo.files.wordpress.com/2010/03/p3130006.jpg

tujukriis

Mulle tuli tujukriis peale. Ehteid juba natuke isegi tahan teha ja kui ilm lubab, siis pildistan ka. Aga siit arvutist neid edasi postitustesse, müügiportaalidess jne on raske saata. Mitte ei viitsi pilte croppida, suurust muuta ja siis üles laadida. Ja sealjuures tuleks teha iga ehte puhul õige otsus, kuhu need pildid üles laadida.
Kas blogisse?
Või Disainimajja?
Või DaWandasse?
Ja iseloomustavat teksti ei viitsi ka enam üldse teha.
Ja hinda ei viitsi ka üldse igale ehtele eraldi välja mõelda.
Ja üldse oleks mul hea meel, kui keegi teine võtaks müügikohustuse enda kanda. Sest ma ei viitsi iga kord, kui keegi midagi tellida tahab, oma kontonumbreid jagada ja siis hiljem kontrollida, kas ülekanne on ikka tehtud. Ja siis tellija postiaadressi lunida, sest paljud arvavad, et aadressi jagamine pole elementaarne tegevus. Arvatakse vist, et olen selgeltnägija ja tean ilma aadressitagi, kuhu pakk teele panna.

Kahjuks pole mul ühtegi tuttavat ka, kes töötaks suures naiskollektiivis, et annaks posu ehteid talle tööle kaasa. Ja laatadel käik läheb ka liiga kulukaks, kuna meri on vahel. Alati tuleb vaadata, kus saaks öömaja (enamasti kaheks ööks), bensiini kulub ka tublisti ja praamipilet pole ka mitte odav lõbu. Ja see kõik eeldab seda, et pean kõvasti hindasi tõstma, ent kas siis oleks jälle ostjaid.
Ütleme nii, et neid "aga"sid on päris palju, mille üle viriseda.
Peab vist tõsiselt mõtlema mingile uuele hobile, millega oleks kõik palju lihtsam...

Pihlakad ja edu

Panin täna Disainimajja oma pihlakad müüki.

Kuigi see paar sobib hästi sügisesse, on need kõrvarõngad valmistatud tegelikult hoopis kevadel.

Tegin need spetsiaalselt Heltermaa Käsitöömaja jaoks, aga sel hooajal need müügiks ei läinud.

Sajast paarist umbes 70 sai maha müüdud. Loomulikult on see minu jaoks hea tulemus ja kavatsen järgmiseks turismihooajaks jälle polümeersavist ja pabermassist kõrvarõngaid juurde teha. Kaelakeed nii hästi kaubaks ei läinud. Paar tk vist leidsid omale uued omanikud. Neid ma juurde teha ei kavatse. Võib-olla lammutan needki, mis allesjäid, uuesti ära ja teen kõrvarõngasteks. Ühest keest saab ju mitu paari:D

Üritan aja jooksul talviseks shoppamiseks ka teised allesjäänud kõrvakad müügiblogisse üles panna, nii et hoidke silm peal www.jutaehted.blogspot.com