Veel kord hinnakujundusest

Ma ei saanud öö läbi õieti magada, kuna mõtted keerlesid ehete hinnakujunduse ümber.
Et mille kõigega tuleks tegelikult arvestada (teen need punktid punaseks, millega ma seni arvestanud pole):

1) Kindlasti materjalikulu
2) Helmepaki ülejäägid, mis jäävad ehte tegemisel järgi
3) Ehte tegemisele kuluv aeg
4) Pildistamisele, pilditöötlusele ja netti lisamisele kuluv aeg (seda kulub peaaegu sama palju kui ehte meisterdamisele)
5) Toote pakendamine, sildistamine
6) Materjalide tellimisele kuluv aeg
7) Helmeste postipaki saatmiskulu
8) Visiitkaardid
9) Bensiinikulu postkontorisse sõitmiseks (pakkide saatmiseks). Õnneks enamus helmepakid tulevad otse postkasti või ukse taha:) . Lisaks pole arvestanud ma ka laatadel käimise bensiinikulu
10) Laadapäeva ajakulu leti taga seismisel.
11) Välismaiste netipoodide kasumiprotsenti (see protsent, mille netipood toote hinnast omale võtab).

12) Ja kui ma tahaks oma äri seaduslikult ajada, siis peaksin arvestama lisaks veel ka maksuprotsentidega, mille riik oma taskusse võtab.

Kui ma kõiki neid punkte peaksin arvesse võtma, siis võiks praegused hinnad vabalt kolmega korrutada. Ainult et kas siis oleks neile ka ostjaid.

Aga lõppude lõpuks pean arvestama sellega, et üsna suure tõenäosusega ei ole mul siin väikesel Hiiumaal autistist lapse kõrvalt normaalselt tasuvat tööd võimalik leida. Ja ega see mujal Eestis ka kerge oleks. Seega pean hindadega midagi ikkagi ette võtma. Kulutused on juba üksnes poja erivajadustega laste päevahoidu sõidutamisele 3 tonni kanti. Õnneks on suvel lasteaias pikem puhkus ja seega jääb kahe kuu jagu bensuraha alles. Ja aega jääb ka rohkem alles, sest lisaks bensule kulub sõitmisele ka päevas kuni 2 tundi.