Pages

Tuesday, July 27, 2010

Natust 2010 käsitööd

Avastasin, et mul on arvutis mõned pildid asjadest, mida olen aasta jooksul teinud. Panen need netti üles, sest arvuti kõvaketas kipub piltide ülekülluse tõttu teistele failidele kitsaks jääma.

See on minu esimene saalomoni tehnikas asjandus. Tegin endale kõhutantsu jaoks puusaräti.






Mulle hakkas saalomoni sõlm väga meeldima ja heegeldasin praamipeal omale õlasalli ka. Pean juba peenikest aru, et ka seda annaks puusa ümber siduda. Kulinad külge ja anna minna:D







Tegin omale ühest vanast seeliku alumisest äärest ülimahuka ostukoti. Kaunistamiseks kasutasin "Käsitööga tööe2" koolitusel ise värvitud lõngasi ja sama koolituse teadmisi teppimistehnikast.






"Käsitööga tööle2" koolitusel õppisin selgeks kõlavöö kudumise ja sattusin selle tehnika lummusesse. Katsetasin seda ka efektlõngadega.






Üks ülipikk vöö, mille mustri kujundamisel natuke puusse panin. Aga sellegipoolest on seda hea endal kasutada.







Oma ehete pakendamiseks otsustasin, et teen sellised kotikesed. Materjali saan alati kaltsuka ukse tagant tasuta kastist ja loomulikult vaatan alati kriitilise pilguga ka kõik enda tagavarad üle. Selle asemel, et riide-ese prügikasti saata, teen parem kinkekotte.
Kinkekoti tegemiseks kulub minul hiinlastest oluliselt rohkem aega ja selles suhtes pole see mitte odav lõbu, kui oma tegemisminutid kõik rahasse ümber arvestada. Kuid õhimõtteliselt ei lähe ma kergemat teed, et osta odav paari-kroonine kotike kusagilt helmepoest. Hea, kui suudan kasvõi niivähe meie maakera suurest prügikoormast säästa.


Jõulude eel tegin hunniku postkaarte. Kasutasin pakutrüki tehnikat ja mustri motiivi sain Hiiumaa kindakirjast pealkirjaga "Lumeräitsakakiri". Vist Reigi kandist.
Osad kaardid läksid Arnika Lillepoodi müüki.







Nii kui ma nägin poes seda laserefektiga kleepsukilet, tekkis mul idee, et seda on hea kaartide kaunistamisel ära kasutada.
Kuigi tegemisel mõtlesin jõuludele, siis tegelikult ei keela keegi sellist rõõmsat kaarti ka teisteks tähtpäevadeks saata.

No comments:

Post a Comment